Elon Muski aupaiste röövimine – 11.osa

Tõlge: Kõik pole kuld, mis hiilgab

Ma olen sügavalt solvunud. Allikas.

OpenAI asutamise lugu on segane, kuna enamiku osapoolte versioonid on vastuolulised. On olemas Douyin video (arvatavasti ka YouTube’is), kus Elon Musk väidab, et ta „asutas” OpenAI, andis sellele nime ja et „OpenAI ei eksisteeriks ilma minuta”. [1] Faktid ei kinnita neid väiteid. See essee sisaldab dramaatilisi tõendeid Elon Muski iseloomu selgete mustrite kohta, mis viivad obsessiivse kontrollivajaduseni, tema loomuliku enese teenimise kalduvuseni petta, vandenõusid punuda ja manipuleerida ning tema peaaegu obsessiivset kättemaksuhimu, kui ta takistatakse.

Elon Musk oli tõepoolest kohal 2015. aastal, kui suur rühm inimesi kogunes enam-vähem ametlikult, et arutada tehisintellekti mudeli loomist. Laua taga oli palju inimesi. Asutajate meeskonda kuulusid Greg Brockman, Trevor Blackwell, Vicki Cheung, Andrej Karpathy, Durk Kingma, Jessica Livingston, John Schulman, Pamela Vagata ja Wojciech Zaremba. Nende seas olid ka selle algselt ebamäärase ettevõtmise peamised rahastajad: Reid Hoffman, Peter Thiel ja Jessica Livingston. Elon Musk aitas kaasa ka esialgsele rahastamisele. SEC-i dokumentidest ja OpenAI sisemistest andmetest selgub, et Musk panustas 2016–2020 erinevates osades 44,4 miljonit dollarit, teised panustasid 90 miljonit dollarit. Seni olid nad tuginenud annetatud rahalistele vahenditele.

Sam Altman and Elon Musk being co-chairmen of Open AI.

Alguses oli OpenAI lihtsalt teaduslik aruteluring, kuhu kuulusid eespool nimetatud isikud ja teised. Lõpuks alustasid nad tõsist teadustööd, arendustegevust ja hakkasid palkama insenere ja teisi valdkonna eksperte. 8. detsembril 2015 asutasid nad oma tegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks mittetulundusühingu, mille kaasjuhatajateks said Sam Altman ja Elon Musk. Kuid kohe pärast asutamist sattus ettevõte kontrolli üle peetavatesse vaidlustesse, mis olid täielikult seotud Elon Muski isikuga.

Uurimistöö ja arutelude käigus sai selgeks, et AGI loomiseks vajalik kapital ületas oluliselt nende esialgseid hinnanguid. OpenAI veebisaidi arhiivist: 2017. aasta alguses „meie uurimistöö edusammud viisid meid arusaamani, et AGI loomiseks on vaja miljardeid dollareid”. [2] [2017. aasta sügiseks] „Sai ka selgeks, et mittetulundusühingul puudub võime meelitada ligi vajalikku kapitali” ja et nad vajavad kasumit taotlevat ettevõtet, et meelitada ligi mitte annetajaid, vaid investoreid. „Meie ja Elon leppisime kokku, et kasumit taotlev ettevõte on OpenAI järgmine samm missiooni edendamiseks.” Tähtis on märkida, et just Elon Musk oli esimene, kes väitis, et vajalikud uurimisvahendid ulatuvad miljarditesse ja et kasumit taotlev ettevõte on ainus viis sellise summa kaasamiseks.

Peaaegu kohe (2017. aasta septembris) asutas Elon Musk iseseisvalt Delaware’is avaliku hüve ettevõtte nimega „Open Artificial Intelligence Technologies, Inc.”, ** mille juhiks ta ise sai. OpenAI pidi ühinema Muski uue ettevõttega ja [ta] „nõudis enamusosalust, absoluutset kontrolli ja kasumit taotleva ettevõtte tegevjuhi ametikohta. Me lükkasime Eloni tingimused tagasi, sest talle OpenAI ja selle tehnoloogia ühepoolse kontrolli andmine oleks vastuolus missiooniga”. Kõikide nende üksikasjad, sealhulgas täielikud e-kirjade arhiivid, on kättesaadavad OpenAI veebisaidil. [3] Kui Muski kontrollinõuded tagasi lükati, peatas ta vihahoos kogu edasise rahastamise, jättes Reid Hoffmanile ülesandeks leida raha ettevõtte tegevuse jätkamiseks.

** Märkus: see on ametlik nimi, mille all Musk selle ettevõtte asutas. Ta ei nimetanud seda „OpenAI”-ks, nagu ta hiljem väitis, vaid lõplik nimi valiti rühma poolt pärast pikki arutelusid.

Musk ei investeeri ettevõtetesse – ta investeerib kitsaskohtadesse.”

Põhjendatud oli see, et oma kiipide tootmine vähendaks oluliselt nende arvutuskulusid, kuid Musk kavatses ostu teha Tesla kaudu, mis tähendas, et tema, mitte OpenAI oleks kiipide tootja omanik (ja kontrollija). Selle lähenemise puudused olid teistele kohe selged ja nad keeldusid ostu jätkamisest. Nagu endine OpenAI insener 2024. aastal kohtus tunnistas: „Musk ei investeeri ettevõtetesse – ta investeerib kitsaskohtadesse.”

Muski ettepanek oli nutikalt kavandatud püsiva lõksu loomiseks. Sidudes OpenAI põhiinfrastruktuuri Teslaga, oleks Musk saanud vetoõiguse OpenAI tegevuse üle. Kiipide tarnijate hilisem vahetamine (nagu Nvidia) oleks olnud liiga kallis, lukustades OpenAI Muski ökosüsteemi. See sobib Muski väljakujunenud mustriga, kus ta kasutab ära üleminekuhetki: nagu ta hiljem üritas OpenAI-d Tesla alla liita selle mittetulundusühingust tulundusühinguks muutumise ajal, siin üritas ta lisada Tesla hädavajaliku riistvaratarnijana OpenAI GPU hankimise kriisi ajal.

Kuna see plaan ebaõnnestus, oli Muski järgmine samm pikaajaline katse veenda asutajate rühma, et nende miljardite suurused rahastamisvajadused on saavutamatud ja et nende ainus pääsemine on OpenAI ühendamine Teslaga, soovitades neil kasutada Teslat „rahakassana”, et rahastada kõiki oma vajadusi. Ettepanek sisaldas (enam-vähem väljamõeldud) ähvardust Google’ilt, keda Musk esitas ohtliku vaenlasena, keda OpenAI peab igal juhul võitma ja üle kavaldama. Oli juba selge, et Musk kavatses mis tahes vahenditega saavutada OpenAI üle absoluutset kontrolli.

Nagu mõned asutajad Elon Muski saadetud e-kirjas märkisid: „Praegune [pakutud] struktuur annab teile võimaluse saavutada ühepoolne absoluutne kontroll AGI üle. Te väitsite, et ei soovi lõplikku AGI-d kontrollida, kuid läbirääkimiste käigus olete näidanud, et absoluutne kontroll on teile äärmiselt oluline. OpenAI eesmärk on … vältida AGI diktatuuri. Seega oleme mures, et … te otsustate säilitada oma absoluutse kontrolli ettevõtte üle, hoolimata praegusest vastupidisest kavatsusest. Seega on halb mõte luua struktuur, kus te võite diktaatoriks saada, kui te seda soovite, eriti arvestades, et me saame luua mõne muu struktuuri, mis seda võimalust väldib.” [4] Mõne tunni pärast kirjutas Musk vastuseks, et „see oli viimane piisk”.

Siinkohal muutub lugu veidi veidraks. Musk, kes oli nii palju surunud kasumit taotleva tütarettevõtte loomise poole, oli nüüd kindlalt selle idee vastu ja nõudis, et OpenAI jääks mittetulundusühinguks. Põhjus oli kõigile selge: mittetulundusühingul pole määratluse järgi mingit väärtust. Mittetulundusühingut ei saa „müüa”, sest sellel pole jääktulu ja ostja ei saaks oma investeeringut kunagi tagasi. See tähendab, et Elon Musk liidaks OpenAI Tesla alla tasuta ja omandaks selle üle täieliku kontrolli. Kuid selle liitmise järel suureneks Tesla väärtus automaatselt OpenAI väärtuse võrra. Musk väitis, et OpenAI pidi olema „avatud lähtekoodiga” ja mittetulunduslik – kuid tema enda e-kirjad (mis on tsiteeritud allpool käsitletavas kohtuasjas) näitavad, et ta kavatses selle Tesla kaudu kommertsialiseerida. Nagu üks endine OpenAI teadlane intervjuus ajakirjale Fortune ütles: „Eloni plaan oli ilmne: omandada intellektuaalomand Tesla kaudu ja litsentsida see tagasi OpenAI-le. Win-win olukord … tema jaoks.”

Elon Musk oli vastu kommertsialiseerimisele, mida ta ei kontrollinud.

See räägib palju Muski oportunismist ja ka tema silmakirjalikkusest. Elon Musk ei olnud vastu AI kommertsialiseerimisele; ta oli vastu kommertsialiseerimisele, mida ta ei kontrollinud. Tema hilisemad pingutused kasumit taotleva ettevõtte loomise takistamiseks peegeldasid ainult tema kontrolli kinnisideed. Vastuolulisus on ilmne: Elon Musk tahtis, et OpenAI uurimistöö oleks „avatud” ja mittekommertsiaalne, välja arvatud juhul, kui ta seda kontrolliks – mida ta oleks teinud, kui tema Tesla plaan oleks õnnestunud. OpenAI oleks saanud Tesla de facto suletud lähtekoodiga tütarettevõtteks. Musk oleks saanud pennide eest enda valdusse selle, mis hiljem sai ligikaudu 90 miljardi dollari väärtuseks (2023). Veelgi enam, Musk omas 2018. aastal ~13% Teslast. OpenAI Tesla alla koondamine oleks talle 2023. aastaks toonud isiklikult ~10–12 miljardit dollarit väärtuses – pikaajalise potentsiaaliga üle 200 miljardi dollari.

OpenAI juhtkond jätkas kasumit taotleva tütarettevõtte loomisega, mis nende ootuste kohaselt (nagu tulevased arengud tõestasid) meelitaks ligi vajalikud investorid. Elon Musk vastas Tesla ühinemisega ja lubas investeerida OpenAI-sse 1 miljard dollarit, kui teised nõustuksid andma talle täieliku kontrolli kasumit taotleva haru üle. Nad keeldusid ja Musk loobus oma 1 miljardi dollari lubadusest. Thiel ja Hoffman mõistsid seda vabandust, nagu iga mõistlik inimene. Kontrolli loovutamine oleks muutnud OpenAI Tesla tütarettevõtteks, mis oleks rikastanud Muski isiklikult, reetes samas oma missiooni. Muski pakkumine 1 miljardi dollari suuruse tulevase rahastamise kohta oli tingimuslik, et nad annaksid talle täieliku kontrolli ja nõustuksid ühinemisega Teslaga. Siiski peaks olema ilmne, et kui sündmused oleksid sellises järjekorras kulgenud, oleks 1 miljardi dollari suurune rahastamine olnud mõttetu, sest Musk oleks tegelikult andnud raha iseendale.

Peamiselt olid Sam Altman ja Greg Brockman need, kes nägid Muski tegelikke kavatsusi ja juhtisid vastuseisu tema kontrolli saavutamise püüdlustele. Nagu näete, olid nende suhete katkemisel tagajärjed. Muski vastus keeldumisele anda talle absoluutne võim: „Ma ei rahasta enam OpenAI-d … Ma olen lihtsalt loll, kes sisuliselt annab teile tasuta raha, et te saaksite luua idufirma. Arutelud on lõppenud.” Musk põhjendas oma võimu haaramist väljamõeldisega, et OpenAI „oli Google’ist saatuslikult maha jäänud”. Tema väide: „Minu hinnangul on OpenAI asjakohasus DeepMind/Google’i suhtes ilma dramaatiliste muutusteta rakenduses ja ressurssides 0%. Mitte 1%.” Teised lükkasid tema seisukoha ja „pakkumise” tagasi ning Musk lahkus juhatusest 2018. aasta veebruaris, katkestades rahastamise.[5] Muski viimane tegu lahkumisel oli pöörduda OpenAI töötajate koosoleku poole ja teatada neile tõsiselt, et nende eduvõimalus on null ilma filosoof-jumal-sõdalase juhendamiseta (ja kontrolli all).

Douyinis on video (arvan, et ka YouTube’is), kus Elon Musk väidab, et ta andis OpenAI-le raha ega palunud oma „annetuste” eest vastutasuks kunagi ettevõtte aktsiaid – „üks rumalamaid asju, mida ma olen teinud”. Aga aktsiaid ei olnud olemas. OpenAI-l on ebatavaline struktuur, kus selle kasumit taotlevat haru omab ja kontrollib mittetulunduslik 501(c)(3) avalik heategevusorganisatsioon ning kogu kontroll kuulub selle heategevusorganisatsiooni juhatusele. Kui Musk algselt nõudis täielikku kontrolli, ei olnud see seotud hääleõigusega aktsiatega, vaid kõike kontrolliva mittetulundusühingu juhatuse häältega. Alles hiljem moodustas OpenAI kasumit taotleva äriühingu, millel olid aktsiad.

OpenAI asutaja 2015. aastal, Musk astus tagasi 2018. aastal, neli aastat pärast seda, kui ta oli öelnud, et tehisintellekt on „potentsiaalselt ohtlikum kui tuumarelvad”. Allikas

Järgmine osa on huvitav. OpenAI juhatus pakkus Muskile märkimisväärset osalust äsja loodud kasumit taotlevas harus, kuigi see oli ikka veel kaugel täielikust kontrollist. Ja see pakkumine ei nõudnud Muskilt mingit investeeringut. Aktsiad pakuti tasuta, tunnustades Muski varasemaid annetusi ettevõttele. Musk lükkas pakkumise tagasi ja astus 2018. aastal ametist tagasi. Just siis lõi OpenAI oma piiratud kasumit taotleva mudeli ja aktsiad said kättesaadavaks. Pärast Muski lahkumist pakkus juhatus talle taas tasuta aktsiaid, kuid Musk lükkas pakkumise taas põlglikult tagasi.

Siin on ilus iroonia, sest Muski annetused mittetulundusühingule muutusid kasumit taotleva haru käivitamisega palju väärtuslikumaks. Kui ta oleks jäänud, oleks tema 44,4 miljonit dollarit olnud väärt miljardeid, kuid tema lahkumine kangekaelsuse ja viha tõttu kaotas selle võimaluse. Elon Muski varased annetused ettevõttele moodustasid umbes 1/3 kogusummast. See oleks oluliselt vähenenud Microsofti ja teiste tulevaste investeeringute tõttu, kuid kui ta oleks vastu võtnud pakutud osaluse 2019. aasta kasumit taotlevas tütarettevõttes, oleks tema osalus konservatiivse hinnangu järgi olnud 5–10%. Ja see osalus oleks täna 15–30 miljardit dollarit väärt.

Muski kinnisidee absoluutse kontrolli üle ja tema patoloogiline viha takistuste üle pimestasid teda põlvkonna võimaluse suhtes. Muski 44 miljoni dollari suurune investeering oleks olnud väärt miljardeid, kui ta oleks nõustunud jagatud juhtimisega, kuid Elon Muski jaoks ei ole kontroll läbiräägitav. See on jäädvustatud üheks kõigi aegade rumalaimaks äriotsuseks.

Oli veel üks huvitav asi, silmapaistev näide Elon Muski manipuleerivast kinnisideest. 20. septembril 2017 saatis Elon Musk Ilya Sutskeverile, Sam Altmanile, Greg Brockmanile ja Shivon Zilisele e-kirja, milles ta ütles: „Poisid, mul on küllalt. See on viimane piisk. Kas tehke midagi ise või jätkake OpenAI-ga mittetulundusühinguna.” [6]

Juhiksin teie tähelepanu väljendile „tehke midagi ise“. Musk nõuab sisuliselt OpenAI omandiõigust ja ütleb selgelt, et kui teised ei nõustu tema kavatsustega, peaksid nad kõik lahkuma ja „looma omaenda AI-ettevõtte“. See tähendaks OpenAI – mis neile kuulus – hülgamist ja kogu ettevõtte jätmist Elon Muski kätesse. See on hämmastav. „Kas teete, mida ma tahan, või võite kõik lahkuda”. Kõnealune e-kiri on üsna karm: Muski ultimaatum seab ta sisuliselt OpenAI de facto omanikuks, vihjates, et teised on asendatavad. Väljend „tehke midagi ise” ei ole lihtsalt põlgav, vaid omandiline, käsitledes OpenAI-d tema isikliku valdusena.

Musk kordas sarnaseid seisukohti ka teistes kirjavahetustes, kus ta sisuliselt väitis, et talle tuleks anda täielik kontroll ja et teistel on „õigus lahkuda”, kui nad rahul ei ole. Ühest Muski saadetud e-kirjast: „Me ei nõustu teie väitega, et meie suurim võim on võimalus lahkuda, sest kui ettevõte on tegelikult AGI suunas liikumas, on ettevõte palju olulisem kui ükski üksikisik.” [7] See on Muski laiem tegutsemisviis: võimu tsentraliseerimine, eemaldades eriarvamustega inimesed, mida ta on teinud kõigis ettevõtetes, kus ta on osalenud.

Kus me praegu oleme?

Elon Muski patoloogiline kättemaksusoov kõigi vastu, kes teda takistavad või talle vastu astuvad.

Selleks ajaks oli Elon Musk OpenAI-st lahkunud, kavatsedes luua oma versiooni tehisintellektist. Vahepeal oli OpenAI loonud oma kasumit taotleva haru ja sai tehnoloogiaühenduselt suuri investeeringuid. Ettevõte keskendus järgnevatel aastatel vaikselt teadustööle, kuni 2022. aasta novembris tõi turule ChatGPT. See osutus üheks Silicon Valley kõige revolutsioonilisemaks loominguks, mida nimetatakse sageli „sajandi üheks edukamaks ja muutustega kaasnevaimaks tarbijatehnoloogia tooteks” iPhone’i, Facebooki, TikToki ja DeepSeeki kõrval.

Musk oli AI peavoolust sama šokeeritud kui kõik teisedki ja ilmselgelt pahane, et ta ei olnud suutnud sellest osa saada. Musk säutsus: *„Ma olen segaduses, kuidas mittetulundusühing, millele ma annetasin 100 miljonit dollarit (tegelikult 44 miljonit dollarit), sai 30 miljardi dollari suurust kasumit teenivaks ettevõtteks”* [8]. See oli alles algus Elon Muski jaoks halbade uudiste jadas. OpenAI 30 miljardi dollari väärtusest sai peagi 90 miljardit ja lõpuks 300 miljardit dollarit – millest Musk ei omanud midagi.

See peaks olema loo lõpp, kuid tegelikult lugu siit alles algab. Viitasin varem Elon Muski patoloogilisele soovile kättemaksuks kõigi vastu, kes teda takistavad või talle vastu astuvad. Lugege edasi. Musk hakkas avalikult kritiseerima OpenAI-d liiga kiire kasvu ja turvalisuse probleemide ignoreerimise eest ning korraldas avatud kirja, milles nõuti kuuekuulist moratooriumi AI arendamisele, et pärssida OpenAI kasvu. Ta algatas mitu kohtuasja, mille eesmärk oli oma vaenlase tegevus võimatuks muuta, võltsis teiste asutajate vastu halvustavaid kirju, korraldas riigipöörde, et Altman vallandataks, üritas nende parimaid töötajaid oma xAI-sse üle meelitada ja palju muud.

OpenAI „Troonide mäng”

Mira on viis aastat olnud OpenAI juhtkonna liige ja mänginud olulist rolli OpenAI arengus globaalseks tehisintellekti liidriks.

Ilya Sutskever oli (ja on siiani) AI-tööstuse imelaps, geniaalne ja võimekas. Elon Musk värbas Sutskeveri 2015. aastal isiklikult Google’ist, nimetades teda „OpenAI edu võtmeks” [9]. Musk nimetas ta ka OpenAI juhatuse liikmeks. See lõi võimudünaamika, kus Sutskever võlgnes oma karjääri Muskile. Asjaolud viitavad märkimisväärsele usaldusele ja õigustavad ka oletust, et Muskil oli tema üle märkimisväärne mõjuvõim.

Esiteks toetas Sutskever algselt Muski soovi korraldada Cerebras’e ostmine Tesla kaudu, tunnistades, et see annaks Muski üle ohtliku kontrolli OpenAI tegevuse üle. Ta tunnistas vastuolulisust, kuid surus ikkagi Tesla osalust. 2017. aasta septembri e-kirjas märkis ta selgesõnaliselt, et Tesla peaks Cerebras üles ostma, kuigi tunnistas, et see kahjustaks OpenAI missiooni: „Kui me otsustame Cerebras üles osta, siis olen kindlalt veendunud, et seda tuleks teha Tesla kaudu … [aga] Tesla on kohustatud maksimeerima aktsionäride tulu, mis on vastuolus OpenAI missiooniga.” [10] [11].

Mira Murati oli OpenAI tehniline direktor (CTO), kes liitus ettevõttega 2018. aastal ja oli ChatGPT peamine juht. Tal oli ka palju eelnevat kogemust ja head suhted Elon Muskiga, kuna ta oli varem töötanud tema heaks Teslas, kus ta juhtis Model X arendamist. „Mira on viis aastat olnud OpenAI juhtkonna liige ja mänginud olulist rolli OpenAI arengus globaalseks AI liidriks. Ta toob kaasa unikaalse oskuste kogumi, arusaama ettevõtte väärtustest, tegevusest ja äritegevusest ning juhib juba ettevõtte uurimis-, toote- ja ohutuse funktsioone.” [12] Siin on huvitav artikkel Murati kohta. [13]

17. novembril 2023. aastal vallandas OpenAI ootamatult tegevjuhi Sam Altmani, samal ajal astusid tagasi president Greg Brockman ja kolm vanemteadlast. Suurinvestor Microsoft (49% osalus kasumit taotlevas osas) oli ilmselt üllatunud ja raevukas. Altmani vallandamine tuli talle täieliku üllatusena, Brockman oli sama üllatunud, kui sai teada, et ta on direktorina ametist vabastatud. [14] Esialgsete teadete kohaselt oli vallandamise korraldanud peateadlane Ilya Sutskever ohutuse ja kasutuselevõtu kiiruse tõttu. Need teated ei olnud tõenäoliselt tõesed. [15]

Kuigi esialgne „õigustus” keskendus kiirusele (liiga suur) ja ohutusele (liiga väike), olid „tegelikud” põhjused ilmselt esitatud paaril pdf-failil, mis „tõestasid”, et Altman „ei olnud oma suhtluses juhatusega järjekindlalt aus”. Siis aga väitis sisememo, et juhatuse otsus Altman vallandada „ei olnud seotud kuritegevuse ega millegi muuga, mis puudutab meie finants-, äri-, ohutus- või turvalisuse/privaatsuse tavasid. See oli Sami ja juhatuse vahelise suhtluse katkemine.” See ei ütle meile palju.

Siit edasi läksid asjad väga kiiresti. Esiteks nimetati Muski „protežee” Mira Murati kiiresti ajutiseks tegevjuhiks. „OpenAI, Inc. juhatus teatas täna, et Sam Altman lahkub tegevjuhi ametist ja juhatusest. Ettevõtte tehnoloogiajuht Mira Murati hakkab kohe täitma ajutise tegevjuhi ülesandeid.” [16] Järgmisena esitasid OpenAI töötajad juhatusele kirjaliku (ja avaliku) avalduse, milles öeldi muu hulgas: „Teie tegevus näitab, et teil puudub pädevus OpenAI-d juhtida.” Kirjas nõuti kõigi praeguste juhatuse liikmete tagasiastumist, uute juhatuse liikmete ametisse nimetamist ning Sam Altmani ja Greg Brockmani viivitamatut taastamist ametisse. [17] Nad lisasid, et kui nende nõudmisi ei täideta, lahkuvad nad kõik töölt. OpenAI 770 töötajast allkirjastas kirja 743. Eriti tähelepanuväärne on, et Ilya Sutskeveri nimi oli nimekirjas 12. kohal ja Mira Murati oli samuti nimekirjas.

Vasakult paremale: Mira Murati, Sam Altman, Greg Brockman, Ilya Sutskever. Allikas

Aga see ei olnud veel kõik. Juhatus astus tagasi, ametisse nimetati uued juhatuse liikmed, Sam Altman võeti uuesti tööle tegevjuhina, Greg Brockman nimetati uuesti juhatuse liikmeks, Ilya Sutskever ei naasnud kunagi kontorisse ja astus tagasi, et asutada oma ettevõte, ning Mira Murati astus tagasi ja lahkus. Need olid põnevad neli päeva. [18] [19]

Sutskever ütles, et ta „kahetseb sügavalt” oma rolli Altmani ja Brockmani ametist vabastamises, kuid pärast kõiki tagasilööke oli tema positsioon võimatuks muutunud. Kui juhid ebaõnnestuvad riigipöördekatses oma tegevjuhi vastu, ei ole su tulevik helge ja edasine viibimine võib olla ebamugav. Tal ei olnud ilmselt muud valikut kui lahkuda. Huvitav oli see, et selle tagajärjel viitasid tõendid tugevalt sellele, et Sutskever ei olnud tegelikult riigipöörde algataja, vaid Muski-meelsed juhatuse liikmed kasutasid teda, et vabaneda Altmanist ja Brockmanist. Huvitav oli ka see, et hilisem professionaalne uurimine jõudis järeldusele, et nende meeste vallandamiseks ei olnud mingit põhjust. Kõik oli olnud pettus. Mira Murati omalt poolt astus tagasi, öeldes, et paljud asjad ei olnud loogilised ja et „mul oli tunne, et mind kasutati” nupuna. See viitab sellele, et ta oli ajutine asendaja Muski pooldavas üleminekukavas, mis ebaõnnestus [20]. Sama tunne oli ka Sutskeveril.

Ainus loogiline järeldus on, et Sutskver oli Elon Muski nähtamatu käsi, ettur, mitte peamine mõtleja. Kuigi Muskil puudus 2023. aastal OpenAI-s ametlik volitus, viitab tema vaenulike ülevõtmiste muster (nt Tesla asutajad, Twitteri juhatuse puhastamine) koos juhatuse liitlastega, ajastatud destabiliseerimise ja strateegilise rivaalitsemisega tugevalt tema kaasatusele. Riigipöörde ebaõnnestumine – tänu töötajate solidaarsusele ja Sutskeveri kahetsusele – paljastas tema mõju piirid. Nagu üks allikas märkis: „Muski vendetta Altmani vastu ei puuduta niivõrd AI eetikat, kuivõrd kontrollimatut võimu” [21] [22].

Kuigi otseseid tõendeid pole ja keegi ei taha paljastada kulisside taga toimunud intriige, võime olla peaaegu 100% kindlad, et episoodi korraldas Elon Musk, kellel oli juhatuses ja töötajate seas toetajaid. Muud selgitust, mis sobiks kõigi teadaolevate faktidega, pole. See üks sündmus iseenesest ei pruugi anda absoluutset kindlust, kuid veel on palju tulemas.

Tähelepanuväärne on, et Musk püüdis pikka aega Sutskeveri pärast tema lahkumist tööle võtta, kuid tulutult. Musk pöördus isegi avalikult tema poole, kiites Twitteris tema ausust ja inimlikkust. Kuid Sutskever eiras Muski ettepanekuid, olles ilmselt Elon Muski-st küllalt saanud, ja asutas hoopis oma firma. Sama juhtus Mira Muratiga; tal oli võimalus naasta ja liituda Muski xAI-ga, kuid Miral oli ilmselt samuti Elon Muski-st küllalt saanud ja läks oma teed.

Võtame võimaluse, kus iganes saame

Sam Altmani ja Greg Brockmani süüdistatakse Elon Muski poolt tõsises pettuses ja manipuleerimises. Allikas

Kuid Elon Muski kättemaks ei olnud kaugeltki veel lõppenud. Tegelikult oli ta alles alustanud. Umbes samal ajal, kui toimus Sam Altmani vastu suunatud riigipööre, avaldas Musk X-is allkirjastamata „anonüümse” kirja, mis väidetavalt pärines „endise OpenAI töötajalt” ja oli täis põhjendamatuid süüdistusi, milles Sam Altmanit ja Greg Brockmanit süüdistati tõsises pettuses ja manipuleerimises ning kutsuti juhatust üles läbi viima täielikku uurimist. [23] Musk avaldas kirja ka Githubis ja tõenäoliselt ka teistel platvormidel. Kogu kiri on kättesaadav antud lingil ja tekstist on selge, et ükski „mures endine töötaja” ei väljendaks oma muret sellises keeles. „Elon Muski roll põhjendamatu süüdistuse levitamisel Sam Altmani vastu ajal, mil OpenAI võitles sisemiste konfliktide ja välise kontrolliga, tekitab kriitilisi küsimusi tema motiivide kohta.” [24] Kiri oli peaaegu kindlasti võltsitud ja peaaegu kindlasti kirjutatud Elon Muski poolt.

Umbes samal ajal avaldati mitmel platvormil ja mitmes keeles pikk (üle 5000 sõna), laimav ja halvustav artikkel. Leidsin selle ühelt Hiina veebisaidilt, kus see oli hiina keelde tõlgitud. [25] Kirja täielik ja lühendatud versioonid ilmuvad kõikjal. [26] On mitu märkimisväärset aspekti; üks neist on see, et kiri on selgelt suunatud ainult Sam Altmani ja Greg Brockmani maine rikkumisele, kahele isikule, keda vihatakse kõige rohkem, kuna nad takistasid Muski otsustavust OpenAI üle kontrolli võtta.

Võib-olla kõige märkimisväärsem aspekt on see, et kiri on väga üksikasjalik, loetledes sadu suuri ja väikeseid sündmusi ja kaebusi, mida ükski töötaja ei saanud teada. Kiri näib olevat kirjutatud väljastpoolt, kuid ükski väljastpoolt pärit isik ei saanud omada sellist teavet, et seda kirjutada. See on ilmselt kirjutatud siseringist, kuid ükski madalama taseme töötaja ei saanud omada sellist üksikasjalikku teavet. Isegi kõrgem juht ei oleks seda kirjutada saanud, sest kuigi nad võisid olla kursis mõne ettevõtte osaga, ei olnud kellelgi neist teadmisi kõigi valdkondade kohta, eriti nii keeruliste detailide osas. Ma suudan mõelda ainult kolmele inimesele, kellel oleks olnud teadmised selle artikli kirjutamiseks: Sam Altman, Greg Brockman ja Elon Musk. Kuna Altman ja Brockman ei tule kõne alla, jääb meile ainult üks kandidaat.

Salaküttimine

Muski jaoks on ohutus manipuleerimise teema, mitte tegutsemispõhimõte.

Elon Musk on proovinud OpenAI-st töötajaid üle meelitada ja ma usun, et tal on see ka mõnevõrra õnnestunud. Samuti tundub, et OpenAI on kaotanud töötajaid liigse lahkumise tõttu, kuigi nad ei pruugi tingimata Elon Muski juurde tööle minna. [27] [28] Siiski hõlmab Elon Muski roll OpenAI talentide lahkumises nii otsest üle meelitamist kui ka kaudset lahkumise soodustamist ideoloogilise ja operatiivse sõja kaudu. Kui peaaegu kogu personal ähvardas Sam Altmaniga solidaarsusest lahkuda, loob selline lõhe värbamisvõimalusi. Musk kasutas seda oma õigusliku rünnakuga (sellest hiljem) OpenAI vastu suurepäraselt ära, kinnitades kaudselt oma süüdistusi ja muutes oma ettevõtted moraalselt atraktiivseks alternatiiviks.

Musk avalikult kosjas Ilya Sutskeverit, ülistades teda kiitustega, [29] aga ka reklaamis vabu töökohti X-is, suunates need selgesõnaliselt pettunud OpenAI töötajatele. See jultunud sekkumine langes kokku 744 töötaja ähvardusega massiliselt töölt lahkuda. Muski ajastus oli ilmselt täiuslik. Tema hilisemad kohtuasjad, milles ta süüdistas OpenAI-d pettuses, nimetades Altmani „valetajaks” ja OpenAI-d „pettuseks”, demoraliseerisid töötajaid ja õigustasid lahkumist. [30] Kuigi töötajate äravõtmine on levinud igas tööstusharus, oli see juhtum, kus Elon Musk kasutas talente relvana ideoloogilises sõjas oma kangekaelse vaenlase vastu.

Faktidest ja kogu tegevusest (selles ja teistes tema tegevustes) on selge, et tema peamine eesmärk oli OpenAI hävitada, selle kokkuvarisemisele ja langemisele viia. Isegi kui talendid liituksid xAI asemel Anthropicuga või Google’iga, killustaks see OpenAI teadusuuringute domineerimist. Musk ei tegelenud pelgalt töötajate värbamisega, vaid diskrediteeris süstemaatiliselt OpenAI juhtimist, et soodustada talendite äravoolu. Lisaks otsesele värbamisele ujutas Musk avaliku meedia üle retoorikaga , mis kujutas OpenAI-d „usaldusväärsena”. Ta lõi oma värbamise ja konkurentidele ülemineku toetamisega selle, mida mõned on nimetanud „elujõuliseks ökosüsteemist väljumiseks”. Kuigi mitte iga lahkumist ei saa seostada Muski tegevusega, kasutas ta oma mitmeharulise rünnakuga ära OpenAI sisemised lõhed, muutes end selle ajude äravoolu katalüsaatoriks.

2023. aasta märtsis olid Elon Muski xAI ja Grok konkurentidest suurusjärgu võrra maas. OpenAI oli just välja toonud võimsama tehnoloogia, mis on ChatGPT aluseks. Varastes testides ja ettevõtte demo versioonis näidati, kuidas tehnoloogia koostab kohtuasju, sooritab standardiseeritud eksameid ja ehitab töötava veebisaidi käsitsi joonistatud visandist. Musk ei olnud veel töötavat AI-mudelit loonud ja isegi primitiivne Grok-1 pidi ilmuma alles kuue kuu pärast. Ta oli loomulikult vihane ja raevukas ning mõtles välja plaani kasutada kohtusüsteemi, et sundida konkurente tühistama kõik uuringud vähemalt kuueks kuuks, viidates „suurtele ohtudele ühiskonnas ja inimkonnas”. [31] [32] Musk väitis, et tema konkurendid olid „kontrollimatus võidujooksus, et arendada ja kasutusele võtta masinõppesüsteeme, mida keegi – isegi mitte nende loojad – ei suuda mõista, ennustada ega usaldusväärselt kontrollida”. Kirjas öeldi: „Kui peatselt ei kehtestata pausi, peaksid valitsused sekkuma ja kehtestama moratooriumi.” Ükski juhtiv AI-labor ei ühinenud tema moratooriumi üleskutsega. [33]

Üks kirjanik nimetas seda „altruismiks maskeeritud konkurentsifrustratsioon”. OpenAI oli selgelt domineeriv. GPT-4 oma 1,76 triljoni parameetriga oli eelkäijatest tohutu hüpe edasi, samas kui Muski xAI, mis asutati sama aasta alguses, ei olnud veel ühtegi toodet turule toonud. Grok-1, mis ilmus hiljem 2023. aastal, omas vaid 33 miljardit parameetrit ning seda kritiseeriti hallutsinatsioonide ja piiratud võimete pärast võrreldes GPT-4-ga. „Musk kasutab „ohutuse” retoorikat konkurentide ja reguleerijate takistamiseks, samal ajal kui ta ise juhib oma ettevõtteid minimaalsete kaitsemeetmetega.” [34] Nagu AI-eetik Timnit Gebru märkis: „Muski ohutuse propageerimine on etendus. Ta ei kaitse inimkonda – ta häirib konkurente.“ See muster paljastab põhilise tõe: Muski jaoks on ohutus manipuleerimise teema, mitte tegevuspõhimõte.

Konkurentide hävitamine kohtute abil – ülekaalukas viha

Elon Musk halvustas korduvalt OpenAI-d, selle juhte, võimeid ja tooteid, tehes seda võimalikult avalikult.

Mõni kuu hiljem asutas Musk oma kasumit taotleva tehisintellekti ettevõtte xAI, kuid selle tehnoloogia ja turumõju jäid OpenAI-st kaugele maha. Musk lootis, et xAI saab Altmani tõsiseks konkurendiks, kuid ta jäi temast märkimisväärselt maha. Seega alustas Musk 2024. aastal kohtus Altmani vastu rünnakut, loobudes hagist, kui kaotus sai ilmselgeks, avades selle hiljem uuesti ja muutes seda muutuva olukorra tõttu. Tema peamine väide oli, et Altman rikkus nende algset kokkulepet, mille kohaselt OpenAI peaks olema ainult mittetulunduslik, et seada avalikkuse hüve kasumi ees prioriteediks. [35]

Musk esitas hagi OpenAI ja kahe konkreetse asutaja – Sam Altmani ja Greg Brockmani – vastu. Hagi oli täis poolikuid tõdesid ja valesid väiteid. Selles väideti, et ChatGPT loojad rikkusid oma algseid lepingulisi kokkuleppeid, taotledes kasumit selle asemel, et arendada inimkonnale kasulikku tehisintellekti. [36] Musk väitis, et Altman ja Brockman veensid teda 2015. aastal start-upi rahastamisel, lubades, et see on mittetulunduslik, ning et nad petsid teda, moodustades kasumit taotleva ettevõtte. Musk eiras täielikult omaenda soovitusi, et nad peavad moodustama kasumit taotleva ettevõtte, kuna see on ainus lootus vajaliku kapitali kaasamiseks. Ta eiras ka omaenda soovi ühendada OpenAI Teslaga, mis oleks selle määratluse järgi muutnud selle kasumit taotlevaks ettevõtteks. [37]

Ma pidin naerma, kui lugesin osa sellest, kuidas Elon Musk keeldus kasumit taotleva ettevõtte aktsiatest, võttes „põhimõttelise seisukoha” oma kõrge eetikastandardi ja „moraalse ohu” tõttu, mis kaasneb osalemisega kommertsialiseeritud kasumit taotlevas AI-s. Ja mis on Muski xAI? Kommertsialiseeritud kasumit taotlev AI, millel on palju suurem „moraalne oht” kui OpenAI-l võiks kunagi olla. Musk’i „põhimõtte” võiks kokku võtta järgmiselt: „Kui ma ei saa kõike, siis ei saa keegi midagi”.

Musk’i kohtuasi nõudis tegelikult kohtult, et see sunniks OpenAI lõpetama kasumit taotleva ettevõtte tegevuse, jätkama tegevust ainult mittetulundusliku heategevusorganisatsioonina ja tagastama kõik investeeringud algsetele investoritele. Musk oli OpenAI-st lahkunud viis aastat tagasi; tal polnud mingit seost ettevõttega ega õiguslikku alust sundida neid varasemaid kokkuleppeid täitma. Ta kaebas OpenAI tegelikult kohtusse selle eest, et nad rikkusid lubadust, mille nad ise endale aastaid varem andsid, kuigi isegi see väide oli vale. Loomulikult ei olnud kohtuasjal mingit lootust edule ja see lükati tagasi. [38] Tema kavatsused olid selged: kui kasumit teeniv haru kaotataks ja investeeringud tagastataks, ei oleks OpenAI-l rahalisi vahendeid teadus- ja arendustegevuse jätkamiseks ega töötajatele palga maksmiseks ning ettevõte sureks kiiresti. Kohus ei olnud pime Muski kavatsuste suhtes, kes tahtis ainult kättemaksu inimestele, kes olid ilma temata edukad.

Oma õiguslike ja muude nõuete toetuseks ründas Musk samaaegselt kõiki selles viimases kättemaksu puhangus. Ta oli eriti pahane Microsofti investeeringu üle OpenAI-sse ja mõistis selle mitmel viisil hukka, nii et Microsofti koostöö OpenAI-ga sai kohtuasja keskpunktiks, kus Musk väitis, et Microsoft võib olla „rikkunud konkurentsiseadusi”, investeerides OpenAI-sse. Loomulikult oleks Microsofti investeering Muski xAI-sse sellisest saastatusest vaba. Ta ründas isegi avalikult Apple’it OpenAI-ga koostöö tegemise eest, ähvardades keelata Apple’i tooted, kui Apple integreerib OpenAI tehnoloogia. „Kui Apple integreerib OpenAI operatsioonisüsteemi tasandil, siis keelatakse Apple’i seadmed minu ettevõtetes. See on vastuvõetamatu turvalisuse rikkumine.” [39] [40] Ta halvustas korduvalt OpenAI-d, selle juhte, võimeid ja tooteid, tehes seda võimalikult avalikult.

Kui sa ei suuda neid võita, siis osta nad ära

OpenAI juhatuse esimees Bret Taylor ütles, et tehisintellekti ettevõte „ei ole müügiks”.Allikas

Hagiavalduste läbikukkumise järel ei andnud Elon Musk ikkagi alla. 2025. aasta veebruaris väitis Musk, et tal on konsortsiumi toetus, ja pakkus 97,4 miljardit dollarit OpenAI-d kontrolliva mittetulundusühingu ostmiseks. [41] [42] Kuid see oli vaid Twitteris (X) avaldatud postitus ja OpenAI väitis, et nad pole mingit pakkumist saanud. [43] Vastuseks X pakkumisele ütles Altman: „Ei, aitäh, aga kui soovite, ostame Twitteri 9,74 miljardi dollari eest.” Musk vastas: „Hea tahtmine”, millele Altman vastas: „Kui ma tahan head tahtmist, ostan Tesla.” [44] Seletamatult rumalas pressiteates teatas Musk, et loobub OpenAI ostupakkumisest, kui Altman ja OpenAI sooritavad enesetapu, likvideerides kasumit taotleva ettevõtte. Musk näis olevat ekslikult arvamusel, et tema ostupakkumine on OpenAI suhtes õiguslikult siduv, ja kasutas seda ilmselgelt väljapressimiseks. [45]

Eelnevast peaks olema selge, et Elon Musk tahtis meeleheitlikult OpenAI üle absoluutset kontrolli ja kasutas selle eesmärgi saavutamiseks mitmeid strateegiaid ja pettusi. Samuti peaks olema selge, et ta oli sügavalt pahane OpenAI edu üle, milles ta ise ei osalenud, ja et ta proovis kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et mitte ainult hävitada juhtide karjäärid, vaid ka ettevõte. Kõik kättemaksu nimel.

Järgmine essee: xAI ja Grok

Hr Romanoffi kirjutised on tõlgitud 34 keelde ja tema artiklid on avaldatud enam kui 150 võõrkeelses uudiste- ja poliitikaveebis enam kui 30 riigis, samuti enam kui 100 ingliskeelses platvormis. Larry Romanoff on pensionile jäänud juhtimiskonsultant ja ärimees. Ta on töötanud juhtivatel ametikohtadel rahvusvahelistes konsultatsioonifirmades ja omanud rahvusvahelist impordi-ekspordi äri. Ta on olnud külalisprofessor Shanghais asuvas Fudani Ülikoolis, kus ta on esitanud rahvusvaheliste suhete juhtumiuuringuid EMBA-õppe kõrgemate klasside õpilastele. Hr Romanoff elab Shanghais ja kirjutab praegu kümnest raamatust koosnevat sarja, mis on üldiselt seotud Hiina ja Lääne teemadega. Ta on üks Cynthia McKinney uue antoloogia „When China Sneezes” („Kui Hiina aevastab”) autoritest. (2. peatükk – Dealing with Demons).

Tema täielik arhiiv on kättesaadav aadressil

https://www.bluemoonofshanghai.com/ + https://www.moonofshanghai.com/

Temaga saab ühendust võtta aadressil: 2186604556@qq.com

MÄRKUSED

[1] Mina olen põhjus, miks OpenAI eksisteerib.

https://www.douyin.com/video/7467066458804194611

[1] Elon Musk tahtis OpenAI-d kasumit teenivaks ettevõtteks